Sõna ja kultuur

Alguses oli Sõna... (Jh 1,1)

Terviklik pedagoogika püüab tuua noort inimest tema inimliku suguluse juurde humanitaarteaduste, loomingulisuse ja väärtuskasvatuse kaudu, soodustades empaatiat, sõbralikkust, austust teise inimese vastu, kuulamisoskust. See aineblokk tegeleb ka Logose, jumaliku alge peegelduse ja ilmutusega inimloomuses.

Kaasajal kiputakse mõnikord vastandama tänapäevast ja minevikku suunatud mõtlemist ning tulevikku suunatud haridust käsitletakse millenagi, mille juured on praeguses ajahetkes. Tegelikkuses on praeguse hetke pinnas liiga õhuke, et sellele saaks kinnituda juur, mis kasvataks elujõulise taime. Seetõttu peab tulevikku vaatav inimene vaatama esmalt minevikku. Ainult eelmiste põlvkondade kultuuripärandit tundes saab iga järgmine põlvkond laduda oma kultuurikihi.

Minevikku vaatamine ei tähenda minevikus elamist. Elama peame sellel ainsal võimalikul ajal, mis on meile antud, ja olema selle ajaga kontaktis. Sõna ja kultuuri suunakursused annavad võimaluse olla kontaktis ka kaasaegses kunstimaailmas toimuvaga, õppida seda mõtestama ja nägema igavikuliste väärtuste taustsüsteemis.

Sõna ja kultuuri suuna erialaained jagunevad  laias laastus kaheks. Kirjanduse erikursused ning Eesti gümnaasiumihariduses ainulaadne kultuuriloo kursus, mis integreerib eri kunstiliikide ajaloo vaimukultuuri ajalooga, võimaldavad humanitaarsete huvidega noortel süveneda enne neid loodud kultuuri, seda endasse imada ja mõtestada, sellest enesele vaimne vundament laduda. Loovkirjutamise, kunstiteose analüüsi, lavakõne, meediaõpetuse ja tõlkekursus virgutavad loomingulisust ja aitavad tundma õppida sõna jõudu, sõna loova kasutuse võimalusi, ning jõuda sedakaudu iseenda, teiste inimeste ja maailma parema mõistmiseni. Nende kahe suuna koosmõju tagab noore hinge harmoonilise arengu: ühelt poolt hakatakse tajuma ajatelge ja oma kohta maailmakultuuri rikkaliku pärandi taustal, mis tekitab alandlikkust ja aukartust; teisalt kasvatavad loomingulised ained eneseväljenduse julgust ning usku endasse kui loojasse ja tõlgendajasse.

• Sõna ja kultuuri suunakursused:
  
  Lavakõne
  Vene kirjanduse erikursus
  Kirjandust ja ühiskond
  Kirjandus ja otsingud
  Loovkirjutamine
  Tõlkeõpetus
  Kultuurilugu
  Kunstiteose analüüs
  Kõnekunst
  

Tiina Veismann,
sõna ja kultuuri suuna juht

Olen lõpetanud 1990. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi (praegune Tallinna Ülikool) eesti keele ja kirjanduse õpetajana ning töötanud lõpetamisest alates Vanalinna Hariduskolleegiumis, aastast 2017 ka Püha Miikaeli koolis. Lisaks õpetajatööle olen toimetanud kooli infolehte,  olnud MTÜ Miikaeli Ühenduse tegevjuht, korraldanud heategevuslikke ja kultuuriüritusi ning püüdnud erinevate kodanikuühenduste liikmena sekkuda riigi pere- ja hariduspoliitikasse.

Oma pedagoogitöös olen lähtunud arusaamast, et emakeele ja kirjanduse õpetajal on väga suur roll noore inimese kujunemisel, aga seetõttu ka suurem vastutus. Keeleline areng on seotud mõtlemisega, emakeelsest eneseväljendusoskusest sõltub inimese tundeelu rikkus ja suhtlemisvõimekus. Kirjanduse tähtsust inimsuse kujunemisel on raske üle hinnata, seetõttu püüan kirjandusõpetajana ühendada mõõdukat rangust (kohustuslik kirjandus!) taotlusega muuta raamatute lugemine vaimseks naudinguks, avada iga tekstiga lapse jaoks mõne uue ukse põnevasse maailma. Suurimaks komplimendiks loen, kui õpilased tänavad mind selle eest, et olen neid mõtlema õpetanud.

Koolitöö kõrval on aastaid mu üheks huvialaks olnud teater. Ühiskondliku töö korras püüan vedada kolme kirjandusklubi. Akusid käin laadimas oma Hiiumaa aias. Elu suurimaks õnnestumiseks aga pean oma kolme last, kes kõik praeguseks täiskasvanud ja leidnud oma kutsumuse.

Kirjuta mulle, kui soovid rohkem infot sõna ja kultuuri suuna kohta: Адрес электронной почты защищен от спам-ботов. Для просмотра адреса в вашем браузере должен быть включен Javascript.