Novembrikuu tervitas oma algust muinasjutuvestja ja antropoloog Polina Tšerkassova maagiliste muinasjuttude ja pillide helinate saatel.

Muinaslood rännutasid nii suuri kui väikseid inimesi ajas ja ruumis, ning pärast kohtumist otsisiti üheskoos ööpimeduses kumava täiskuu laikudes Eesti muistendi kohaselt ämbreid tassiva tüdruku või Jaapani muistendi kohaselt pikkade kõrvadega jänese siluetti. Kohtumise sõnum õpilastele oli: Kui sa tähelepanelikult kuulad ja vaatad, võib juhtuda, ettunned lugudes ära mõne hea sõbra kodutänavalt, järve oma naabermaakonnast või hoopis armsa mõttetera ema unejutust. Ja kui tunned, et oled valmis pugema üha sügavamale muinasloosisse, siis võid avastada, et nendes on peidus veel üks tähtis tegelane: sina ise! Kas siis mõne metslooma, rändlinnu või merepärlina. Või lihtsalt tunned ära, et oled osa maailmast ja tahaksid seda hoida. Viimane on kindlasti võimas tunne, sest siis saad kaasa mõelda: "Kuidas mina teeksin, kui ma oleksin…"