Korduma kippuvad küsimused

1. Kas ja millal saab valitud suunda vahetada?

On esinenud vaid üksikjuhtumid, kus õpilane on suunda vahetanud. Eeldame, et suuna valik püsib algusest lõpuni, kuid mõjuvatel põhjustel vaatame suuna vahetuse soovi üle individuaalselt. Suuna vahetus peaks toimuma võimalikult vara.

2. Kuidas näeb välja sisseastumiste ajakava?

Sisseastumisega seonduv ajakava on siin lehel.

3. Mis saab juhul, kui mõnda suunda ei tule täisarv õpilasi ehk siis õppima asub vähem kui 16 õpilast?

Kui see juhtuma peaks, avame siiski kõik suunad. 

4. Kas korraga saab mitut suunda valida?

Korraga saab kandideerida kahele suunale. Sisseastumisavalduses saab ära märkida esimese (A) ja teise (B) suuna eelistuse. Kui esimene valik peaks katsete tõttu ära langema, võib õppima asuda teisele suunale.

5. Kas koolivorm on kohustuslik?

Gümnaasiumiastmes koolivorm ei ole kohustuslik, kuid eeldame viisakat akadeemilist riietust, mille täpsema kirjeldusega saab tutvuda kooli kodukorras. 

6. Kas saab osa võtta ka teiste suundade ainetest?

Idee poolest saab käia kuulamas ka teiste suundade aineid, kuid tuleb arvestada asjaoluga, et suure tõenäosusega toimuvad valikained samas ajavahemikus, mis raskendab teiste suundade ainetes osalemist.

7. Kas suundadel saab olema ka ühiseid aineid, kus leiavad aset eri suundadest õpilaste vahel koosnevad grupitööd?

Soosime suundade vahelist õpilaste lõimumist ja suhtlemist. Grupitöid, koostööd, erisuundadest komplekteeritud rühmi saab olema üsna paljudes üldainetes, nagu näiteks keeltes, matemaatikas ja füüsikas.

8. Katsete põhjal saab olema kaks suunavalikut. Kui esimesse suunda ei pääse, kuidas teha teise suuna katsed? 

Katsed eri suundadesse toimuvad erinevatel aegadel ega kattu omavahel, seetõttu saab iga õpilane osaleda mõlema enda valitud suuna katsetel.

9. Kas suunagrupp on sama, mis mentorgrupp?

Jah, kuid mentor ja suuna juht on kaks erinevat inimest. Mentor on kui arengutoetaja, edasiarendus klassijuhatajast. Suuna juht on inimene, keskoordineerib õppe sisu ja vormi. 

10. Kuidas on kursused jaotatud? 

Õppeaasta on jaotatud viieks perioodiks. Perioodõppe tähendab, et ühel perioodil läbitakse ühed kursused, teisel teised kursused - st kursused ei kesta läbi õppeaasta. Selline lähenemine toetab keskendumist ja süvateadmiste omandamist. 

11. Kui pikad on koolitunnid ja -päevad?

Olenevalt kursusest, selle sisust ja õppemeetoditest, on tunnid 45-, 75- ja 90-minutilised. Ühes päevas on mitte rohkem kui 7 tundi. Suunaained toimuvad reedeti.

11. Kui suures rühmas õpitakse?

Olenevalt ainest on rühma suurus erinev. Näiteks põhiaineid õpetatakse kahes paralleelklassis, kus on koos kaks eri suunda, st õpilasi on klassis üldjuhul 32. Suunatundides on õpilasi 16.

12. Mida PJK gümnasistid ise koolist arvavad?

PJK gümnasistide endi sõnul meeldib neile, et siin koolis on erilised suunavalikud, kultuurne, eriline õhkkond, kodune ja rahulik keskkond, toredad õpetajad ning hoolivad ja armsad inimesed. Samuti leiavad nad, et kool pakub palju võimalusi, õpilastega arvestatakse ja neid tõepoolest võetakse kuulda. Eriliseks peetakse ka koolipere ühendavaid üritusi ja kohapeal valmivat mahemärgisega head toitu.