Konverents "Loodan, järelikult olen. Lootuse pedagoogika" toimus 3. - 6. mail koolimajas Siili 14 Mustamäel.

Jätkasime kooli haridusteemaliste konverentside sarja, kus ühisel arutelul kohtusid silmapaistvad teoloogid, pedagoogid, psühholoogid, kirikuloolased, kunstnikud, haridus- ja kunstiteadlased USAst, Inglismaalt, Venemaalt, Itaaliast, Leedust ning Eestist.
Käsitlust leidis sedakorda üks meie kaasaegse ühiskonna valupunktidest – depressioon ja lootusetus. Depressioon ja masendus ei puuduta vaid täiskasvanuid, vaid on üha enam jõudmas ka laste maailma ja kooliellu, mõjutades koolirõõmu ja õpitulemusi, ja mis veelgi olulisem, elurõõmu ja elus toimetulekut.
Konverentsi eesmärk oli leida toetust ja innustust erinevate eluvaldkondade teadmistest ja kogemustest, mis aitaks ka koolitööd uues valguses mõtestada. Lähenesime teemale teoloogilisest, psühholoogilisest ja pedagoogilisest vaatenurgast, ammutades südametarkust idakristluse aastatuhandete pikkusest kogemusest.
Ettekanded käsitlesid lootust kui pedagoogika alustuge; lootust kunstis ja kirjanduses; lootust inimeksistentsi alusena. Kuidas säilitada lootust kõige lootusetumates oludes? Kuidas ületada inimliku vabaduse kuritarvitamise negatiivsed ja traagilised tagajärjed? Millised näited kristluse ajaloost ja pühakute lugudest aitavad meil paremini mõista lootuse olemust ja praktikat?