48.

17.1.1953 Sinu viimase kirja asjus on mul väga raske mingit nõu anda. See jälle on rõõmustav, et su hinges põleb leegike ja armastus Jumala vastu. Andku Issand, et see leek ja armastus Jumala vastu säiliks hauani. Kui saabusite New Yorki, otsis su mees üles õigeusu kiriku ja isegi seisis kogu Ülestõusmispühade teenistuse. Nüüd aga on ta väga muutunud: isegi ei taha, et viiksid teie poega kirikusse. Õnnetuseks on oodata, et varsti ei taha ta, et sinagi kirikus käiksid. Kuigi ta on hea inimene, nagu kirjutad, on ta nüüd sugulaste mõjul muutunud. Palav armastus on ilma usuta väga ebakindel. Mul on sinust kahju, et oled sellisesse ümbruskonda sattunud. Aga ära heida siiski meelt ega kaota lootust, vaid palveta ja looda Jumalale ning Taevase Kuninganna abile. Usust ära mehega räägi. Anun teile emaga Jumala õnnistust. Kui kurvastad, kirjuta mulle. Skeemaiguumen Johannes