Pühade eel panid viienda klassi tüdrukud kirja oma mõtteid valgusest, vaikusest ja lähenevatest jõuludest.
Fotode eest täname Sandor Liivet.
Jõulud on nagu puhkus päriselust. Selle üle võiks õnnelik olla. Kõigil seda pole. Jõuluajal saame oma pere ja kallitega kokku, et jõulud koos veeta.
Ja tähtis pole see, kas sa saad suure või väikese kingi, kalli või odava kingi, kas meil on suur kuusepuu või väike. Tähtis on see, kas meil on armastust.
Me võime niimoodi mõelda, et sa kõnnid pimeda tee peal üksi. Ja selle tee lõpus on valgus, milleks on jõulud.
Lund sajab. Seisan tee peal ja vaatan.
Lund sajab ja ma tunnen, kuidas see mu peale langeb.
Kuulen, kuidas rong kauguses mööda vihiseb. Tunnen oma jalgu maa peal. Haned lendavad häälitsedes üle mu pea.
See tunne on tuttav. Mulle meeldib see. Kunagi, ammu, oli see tunne minuga. Aeg nagu peatuks, kuid lumi, see ikka sajab, hoolimata kõigest.
Hoolimata sõdadest, surmast, kõigest halvast. Lumi sajab sellest kõigest läbi. Ma seisan pimedas, lambi all. See on ainus valguse allikas.
Aeg seisab, mina seisan, valgus on läinud. Ainus valgus.
Kuid mu valguse tunne ei kao. Kuskilt, kuskilt tuleb veel valgust. Ma ei näe, kuid tunnen siiski lund enda peal. See sajab läbi pimeduse, hoolimata.
See on nagu suur lamp, see valgustab pimedust. See on Jumala moodi. Nagu Jumal valgustab pimedaid hingi, nii valgustab lumi mind.
Tähed on ilmunud taevasse.
Maa peal on kottpime, ma ei näe enda ümber midagi.
Ma ei tunne hirmu, sest keegi nagu kaitseks mind.
Keegi nagu saadaks mind, läbi pimeduse ja hirmu.
Ta toetab mind. Ta hoiab mind.
Aeg möödub, lund sajab. Peaksin minema hakkama.
Pimedus hirmutab mind veidi, tahaksin paigale jääda.
Kuid tean, et pean edasi minema, läbi raskuste ja hirmu.
Tunnen end julgena, sest tean, et Ta toetab mind.
Valgus on sära, mis tähendab millegi suure ja heleda paistmist, midagi imelist ja õrna, hävitamatut.
Vaikus tekib heli kadumisel.
Rada on vahel nähtamatu tee, mille läbimine võib tekitada raskusi, aga tugev inimene saab sellest läbi.
Valgus vaikuse rajal meenutab mulle näiteks Jeesust, kes läheb taevasse: vaikselt, mööda taevateed. Tuues valgust valgusesse.
