Vanasti elasid kuked veel vabalt metsas ning rääkisid inimeste keelt.

Miks kukk kireb Nad olid tihti eksinud ränduritele teenäitajateks. Nad lendasid uhkelt oksalt oksale ning narritasid rebaseid. Ükskord aga läinud üks kukk rebast narrides liiga hoogu ning rebane kukkus jõkke. Teised rebased olid aga pealt näinud ning võtnud nõuks kukele kätte maksta. Valinud välja ühe kõige kavalama rebase, asusid kõik teised tagasi urgudesse. Väike rebane asus teele kuke pesapuu juurde. Kuke pesapuu oli kõrge kuuse otsas ning kukk nägi kohe kaugelt rebase ära. Rebane jõudis suure kuuse juurde ning ütles kukele nii ilusasti ja meelitavalt kui suutis: ,,Kuulsin, et inimesed otsivad kõige ilusamat kukke, kuid ei leia nii ilusat, kui otsivad, mitte kusagilt. Kui ma seda kuulsin, teadsin kohe, et nad pole veel Teie juures käinud ning kui lõpuks tulevad, siis valivad kohe teid välja.” Kukk oli rebase jutust meelitatud ning nõudis rebaselt veel infot. Rebane oli muidugi meelsasti nõus veel rääkima ning jutustas kukele veel: ,,Nad lubasid terve pidusöögi kõige ilusamale kukele, kelle leiavad.” Enam ei kannatanud kukk välja ning käskis rebasel ta otsekohe inimeste juurde viia. Rebane hakkaski minema ning midagi aimamata järgnes talle kukk. Lõpuks jõudsidki kukk ja rebane ühe talu juurde. Pererahvast polnud parajasti kodus ning rebane astus koos kukega sisse. Rahuloluga märkas rebane, et laual oli valge lina ning selle peal olid toidud. Kukk oli end pingi äärele istuma seadnud ning inimesi ootama jäänud. Natuke mõelnud sõnas rebane kukele: ,,Aga kui teie olete kõige ilusam kukk, siis võiksite ju kohe pidusöögi ära süüa ning pärast kuulata ainult inimeste kiitmist ja imetlemist.” Kukk mõtles natuke selle üle ning leidis, et see on päris hea mõte. Ta lendas lauale ning hakkas salatit nokkima. Vaevalt oli aga kukk sööma hakanud, kui rebane laualina koos toitudega kukele peale tõmbas ning paari hüppega väljas oli. Ruttu lükkas rebane ukse kinni ning tiris uksele pingi ette, et kukk välja ei saaks. Ise peitis rebane end aga aia taha põõsasse. Natukese aja pärast tuligi pererahvas koju. Kui nad sisse astusid, kuulis rebane nende ahhetamist ning natukese aja pärast ka kuke kolistamist ning kaagutamist. Kukk püüdis rääkida inimestele mis juhtus, kuid vihast rebase vastu oli ta kaotanud kõnevõime. Aastatega on aga inimeste viha kukkede vastu leebunud ning lohutuseks on nad kuked enda juurde võtnud. Iga hommik aga karjuvad kuked rebaste peale, kes neid nina pidi olid vedanud. --- 3. klassis kirjutati muistendit. Sellest, miks kukk kireb, kirjutas Heleena-Ruu Kerge. Joonistus klassiõde Rosanna Ojalt.